Külgmine puusavalu või suure pöörli valu sündroom (inglise keeles greater trochanteric pain syndrome ning tekstis edaspidi lihtsalt puusavalu) on levinud probleem, mis tüüpiliselt tekib ülekaalulistel inimestel, kes on vanemad kui 50 eluaastat ning naistel esineb seda rohkem kui meestel. 50-79 aastaste inimeste hulgas on puusavalu levimus ühepoolselt naistel 15% ja meestel 6,6% ning kahepoolselt naistel 8,5% ja meestel 1,9%. Seda esineb ka noorematel sportlikutel inimestel, nt ülekoormatud jooksjatel – kuid mitte nii palju, üldine levimus on 1,8 juhtumit 1000 inimese kohta aastas. Siin artiklis käsitleb füsioterapeut Mikk Tali seda probleemi lähemalt.
Valu tüüpiline asukoht
Väljendus
Puusavalu väljendub puusa välimise külje valus, mida ärritab pikemaaegne istumine, treppidel kõnd, suure põrutusega füüsiline aktiivsus, valuliku poole peal lamamine või ühel jalal seismine. Katsudes on tüüpiliselt pöörli piirkond valulik, puusa liigutamisel on tihti valulik rotatsiooni, eemaldamise ja lähendamise lõppulatus, puusa eemaldamisel pingutamine on valulik ning FABER test positiivne (jala number 4 asendisse panek tekitab valu või liigutuse ulatus on piiratud).
Anatoomia
Reieluu suur pöörel on reieluu osa, mis asub reieluu proksimaalsel osal välimisel küljel. See on see nukk, mis puusa küljel lihtsalt esile tuleb ning seda on lihtne katsuda. Suurele pöörlile kinnituvad mitmed lihased, sealt jookseb üle laisidekirme pingutaja ning seal piirkonnas on mitmed limapaunad. Istmikunärv vaagnast väljudest liigub pirnlihase alt (enamasti alt, anatoomilisi variatsioone on tegelikut mitmeid) läbi ning liigub mööda reie tagakülge alla. Lihased, mis kinnituvad suurele pöörlile, on suur, keskmine ja väike tuharalihas, pirnlihas, ülemine ja alumine kaksiklihas ning välimine ja sisemine toppelihas. Neid lihaseid koos vahel nimetatakse puusa rotaatormansetiks. Need lihased osalevad puusa sise- ja välisrotatsioonis, eemaldamises ning sirutamises.
Anatoomiline ülevaade suurepöörli piirkonnast.
Kujunemine
Puusavalu tekkeks on mitmeid põhjuseid, kõige levinum neist on tuharalihaste tendinopaatia (enamasti on haaratud keskmise ja/või väikese tuharalihase kõõlused), kuid seda võib põhjustada ka pöörli bursiit (tavaliselt kaasneb see tendinopaatiaga) ja plõksuv puus (snapping hip). Haiguse kujunemist täielikult veel ei mõisteta, kuid arvatakse, et põhjuseks on korduv hõõrumine suure pöörli ning laisidekirme pingutaja vahel (see võib plõksumist põhjustada), mis tekitab mikrotraumasi, millest kujuneb välja kohalik põletik ning kõõluste kahjustused. Riskifaktoriteks loetakse mehaanilist ülekoormust, kõõluste paranemisprotsessi viga, järske koormusetõuse, istuvat eluviisi ja rasvumist.
Ravi
Enamus juhtudel (üle 90%) laheneb puusavalu konservatiivse raviga ning ei vaja operatiivset sekkumist. Puusavalu-i ravil on oluline koormuse manageerimine, tuharalihaste tugevdamine ja kaasuvate probleemidega tegelemine. Uuringute põhjal on soovituslik alustada harjutuste tegemisega kohe ravi alguses ning soovituslik on vältida ajutiselt jala venitamist puusa lähendamis suunas, sest see tekitab lisa survet suure pöörli struktuuridele. Harjutustega tuleb minna progressiivsemalt raskemaks – eesmärk on suurendada koormustaluvust ning soodustada kollageenikiudude remodelleerumist. Individualiseeritud harjutuskavaga on ravi tulemuslikum kui üldise kavaga. Puusavalu reageerib ravile tavaliselt aeglaselt – sümptomite kadumine võtab keskmiselt 6-9 kuud aega. Mõningatel harvadel juhtudel, kui peale konservatiivset ravi ja aega sümptomid ei kao, kaalutakse operatiivset ravi, näiteks selliste protseduuridega nagu bursektoomia, laisidekirme pingutaja pikendamise tehnikad, pöörli vähendamis osteotoomia või tuharalihase kõõluse parandamine. Kui vajad oma puusavaluga abi, siis Smart Fysio tiim on siin, et sind aidata!
Näited potentsiaalselt kasulikest harjutustest puusavalu korral
Allikad
https://h15.beauty/greater-trochanter-muscle-attachments