Rotaatormansetiga seotud õlavalu (inglise keeles Rotator Cuff Related Shoulder Pain või RCPSP, edaspidi tekstis lihtsalt õlavalu) on maailmas kõige levinum õlavalu põhjus. Hinnanguliselt põeb 70% inimestest oma elu jooksul vähemalt korra sellist õlavalu ning see mõjutab igas vanuses inimesi. Siin artiklis annab füsioterapeut Mikk Tali lühikese ülevaate õlavaluga seonduvast anatoomiast, taustast ja erinevatest sekkumistest.
Sümptomid
Tüüpiliselt algab õlavalu aeglaselt ning ei ole seotud konkreetse traumaga. Mida aeg edasi seda tugevamaks ja häirivamaks võib õlavalu minna. Valu on sageli tuhm, sügav ja koormusega süvenev ning asub enim õla ees või külgmisel osal – sageli kiirgub valu õlavarre keskossa. Õlavalu süveneb käe tõstmisel üle õlakõrguse, suurte raskuste tõstmisel, võib esineda ka öösel lamades sellel küljel ning tüüpiliselt muutub tugevamaks peale tööpäeva või suuremat koormust.
Anatoomia
Õlg on üks mobiilseim liiges inimese kehas ning seda stabiliseerivad mitmeid erinevad koed. Üks nendest stabilisaatoritest on rotaatormansett, mis koosneb neljast lihasest: supraspinatus, infraspinatus, teres minor ja subscapularis. Need lihased ümbritsevad õlaliigest ja nende peamine roll on stabiliseerida õlaliigest. Lisaks on neil roll käevarre tõstmisel ning roteerimisel. Nende lihaste kahjustused või ülekoormusest tingitud probleemid võivad põhjustada õlavalu ja funktsiooni langust.
Rotaatormansett eestvaates
Ravi
Õlavalu kestvus on väga varieeruv. 50% õlavalu juhtudest kestavad kauem kui 6-12 kuud. Esmane ning peamine sekkumine peaks olema harjutuspõhine programm, mis on järjepidev ja individuaalselt kohandatud, sest see on efektiivne nii õlavalu vähendamisel kui ka funktsiooni paranemisel. Manuaalteraapia on kasulik valu lühiajaliseks leevendamiseks, kuid pikaajaline efekt ei ole selgesti tõendatud. Tihti kasutatakse lühiajaliseks leevenduseks erinevaid põletikuvastaseid ravimeid või kortikosteroidi süste – need võivad küll pakkuda ajutist leevendust õlavalule, kuid pikaajalised tulemused ei ole tüüpiliselt paremad (mõningate uuringute põhjal langetavad taastumise tulemuslikkust). Kirurgiline ravi on tavaliselt viimane võimalus ning pigem peaks seda kasutama siis, kui esineb suur struktuurne kahjustus nagu rebend. Paljud uuringud näitavad, et õlavalu puhul tulemused konservatiivse raviga on võrdsed (või isegi paremad) võrreldes kirurgilise raviga. Kui vajad oma õlavaluga abi, siis Smart Fysio füsioterapeudid on siin, et aidata!
Mõned näited potentsiaalselt kasulikest harjutustest õlavalu puhul
Allikad
Dubé MO, Desmeules F, Lewis J, Roy JS. Rotator cuff-related shoulder pain: does the type of exercise influence the outcomes? Protocol of a randomised controlled trial. BMJ Open. 2020 Nov 5
Lafrance S, Charron M, Dubé MO, Desmeules F, Roy JS, Juul-Kristensen B, Kennedy L, McCreesh K. The Efficacy of Exercise Therapy for Rotator Cuff-Related Shoulder Pain According to the FITT Principle: A Systematic Review With Meta-analyses. J Orthop Sports Phys Ther. 2024 Aug;54
Llopis E, Perez A, Cerezal L. Rotator Cuff. 2021 Apr 13. In: Hodler J, Kubik-Huch RA, von Schulthess GK, editors. Musculoskeletal Diseases 2021-2024: Diagnostic Imaging [Internet]. Cham (CH): Springer; 2021. Chapter 2.
Mitchell C, Adebajo A, Hay E, Carr A. Shoulder pain: diagnosis and management in primary care. BMJ. 2005 Nov 12;331(7525):1124-8.
Page MJ, Green S, McBain B, Surace SJ, Deitch J, Lyttle N, Mrocki MA, Buchbinder R. Manual therapy and exercise for rotator cuff disease. Cochrane Database of Systematic Reviews 2016, Issue 6.
Zhang, W., Du, M., Xia, L. et al. Effects of seven types of exercise in the treatment of rotator cuff-related shoulder pain (RCRSP): a systematic review and Bayesian network meta-analysis. J Orthop Surg Res 20, 1075 (2025).