Seljavalu või täpsemalt alaseljavalu on maailmas väga levinud probleem. WHO (World Health Organisation) 2020 andmete põhjal mõjutas seljavalu 619 miljonit inimest ning on kõige suurem töövõimetuse põhjustaja ja kaebus mille puhul oleks taastusravist kõige rohkem inimestel kasu. Seljavalu võib esineda igas vanuses inimesel, enim esineb seda vanusevahemikus 50-55 ning enamus inimesi maailmas on kogenud elus vähemalt ühe episoodi seljavalu. Kuna seljavalu on maailmas nii levinud ja oluliselt piirab inimeste võimekust peaks seda kohtlema ülemaailmse terviseprobleemina, mis nõuab vastavat sekkumist. Füsioterapeut Mikk Tali käsitleb siin artiklis lühidalt kõige levinumat seljavalu põhjust.
Mittespetsiifiline alaseljavalu (Non specific lower back pain)
See on kõige levinum seljavalu diagnoos ning 90% seljavaludest on oma olemuselt mittespetsiifilised. Mittespetsiifiline alaseljavalu ei tähenda, et ükski kude ei põhjusta valu – see lihtsalt tähendab, et kliiniliste testide või uuringutega ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, milline kude seda seljavalu põhjustab. Potentsiaalsed valu tekitavad koed on näiteks lülivahekettad, fassettliigesed või seljapiirkonna mitmed lihased.
Selline seljavalu võib alata mitmel erineval viisil. Peamised “triggerid” on tavaliselt füüsilised (tõstmised) või psühhosotsiaalsed tegurid (stressis või väsinud olemine). Umbes kolmandik juhtusi ei alga mingist kindlast “triggerist”. Täpsed põhjused mitte spetsiifilise seljavalu tekkeks on teadmata, selle kujunemises mängivad rolli väga mitmed tegurid. Riskitegurid mittespetsiifiline seljavalu tekkeks on madal füüsiline aktiivsus, suitsetamine, ülekaalulisus, kõrge stressitase ja palju füüsilist tööd nõudval ametil töötamine.
Erinevate faktorite mõju seljavalule, elukvaliteedile ning muudele tulemustele.
Seljavalu võib olla terav või tuim ning võib kiirata erinevatesse suundadesse näiteks tuharasse. Tihti piirab selline seljavalu liikumist ning raskendab igapäeva toimetuste tegemist. Enamasti leevenevad sümptomid 2-12 nädalaga, üle 12 nädala kestnud mittespetsiifilist seljavalu loetakse juba krooniliseks.
Diagnostilised uuringud ei oma rolli sellise seljavalu manageerimisel. Kuigi diagnoosid, mis baseeruvad konkreetsetel alaselja kudedel, on jätkuvalt maailmas populaarsed, tuleks nendest eemale liikuda. Olemasolevad kliinilised testid nende kudede tuvastamiseks on ebapiisava täpsusega ning mittespetsiifilise alaseljavalu puhul liialt kindlale koele keskendumine ei paranda taastumise tulemusi. Uuringud (röntgen, MRT, CT) on näidustatud ainult juhul, kui seljavalu põhjuseks on alust kahtlustada mingit tõsist haigust, mis vajab kiiret sekkumist. Niiöelda punased lipud seljavalu puhul on põie üle kontrolli kaotamine, tuimus kubeme ning tagumiku piirkonnas, järsud tugevad neuroloogilised sümptomid, trauma järgsed valud, öine higistamine või seletamatu palavik, järsk põhjuseta kaalulangus, puhkusel muutuseta püsiv valu. Selllise seljavalu juures on kõige olulisemal kohal potentsiaalsete ohtlike seljavalu põhjuste välistamine.
Praeguste uuringute põhjal saaks öelda, et suurim rõhk ravi juures peaks olema järgmise seljavalu episoodi ennetamisel mitte eelmisest jagu saamisel. On olemas väga mitmeid sekkumisi, millega füsioterapeut saab aidata sellise seljavalu vähendamiseks (nõustamine või harimine, manuaalteraapia, erinevad harjutused jne). Kuid peale valust vabanemist on järgmise aasta jooksul uue episoodi esinemise tõenäosus ca 70%.
Ennetuses on oluline käsitleda erinevaid riskifaktoreid ning neid vähendada. Asjad millest tuleks alustada on WHO liikumissoovituste täitmine, milleks on 150-300 min mõõdukat või 75-150 min intensiivset füüsilist aktiivsust ja 2x jõutreeningut suurematele lihasgruppidele nädalas. Lisaks on kasulikud seljavalu episoodide vähendamisele vaimse heaolu eest hoolitsemine, tervisliku kehakaalu säilitamine, suitsetamise vältimine, kvaliteetse une saamine, sotsiaalelus osalemine ja tugisüsteemi omamine.
Inimene tegemas koos treeneriga trenni.
Kui sul on seljavaluga probleem, millest iseseisvalt jagu ei saa, siis Smart Fysio füsioterapeut/treenerid oskavad aidata nii valu leevendamise kui ka ennetusmeetodite rakendamisega. Vajadusel saame kaasata oma mitmeid koostööpartnereid – nii on sul olemas kõrgeima kvaliteediga tugisüsteem oma probleemi lahendamiseks. Võta ühendust, kui vajad abi!
Allikad
da Silva T, Mills K, Brown BT, Pocovi N, de Campos T, Maher C, Hancock MJ. Recurrence of low back pain is common: a prospective inception cohort study. J Physiother. 2019 Jul;65(3):159-165.
https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/low-back-pain
Maher C, Underwood M, Buchbinder R. Non-specific low back pain. Lancet. 2017 Feb 18;389(10070):736-747.
WHO guidelines on physical activity and sedentary behaviour. 2020 Nov