Mikk Tali

Nooremana tegelesin pikalt korvpalliga ja sellega kaasnes palju vigastusi, nendest taastumise käigus leidsingi oma huvi füsioteraapia vastu. Inimeste aitamine, teadmised inimkehast ja seos liikumise/spordiga – mis saaks olla parem!

Peale korvpalli suures mahus lõpetamist hakkasin enim tegelema just pikamaajooksuga. Alguses lihtsalt mugavuse pärast – tõmbad tossud jalga, lähed õue ja juba teed sporti. Alguses oli see raske, kuid ajapeale võimekuse suurenendes hakkas see muutuma nauditavaks. Kusjuures 10 aasta tagune mina ei usuks seda iialgi, pikad jooksud ja vastupidavus oli kindlasti minu kõige nõrgem külg.

Pikamaajooksust jõudsingi oma huvini ülekoormusvigastuste vastu. Nende vigastuste mõistmiseks tuleb põhjalikult mõista nii inimese taastumisvõimekust, üldist treeningprotsessi ja aktiivsuse käigus erinevatele kudedele mõjuvaid jõude.

Jõutreening on tegevus, mis mulle väga ei meeldi. Teen seda tuimast kohusetundest, sest see on WHO (Maailma Tervise Organisatsioon) tugev soovitus ja vähendab vigastusriski Lauersen et al 2014 uuringu põhjal 69%! Küll aga see ei pea olema nädalasse mitme tunnine kohustus, kasvõi 20 minutit korraga on väga palju rohkem kui mitte midagi. See, mida jõutrennis täpselt teha, peaks olema otseselt seotud sinu igapäeva tegevuste ja hobidega – näiteks lihtsustatult pikamaajooksu toetamiseks on olulised hüppetreening ja periooditi suured raskused.

See kogu taust võimaldab mul tuvastada riskikohti ja sellepõhjal kohandada treeningplaane ning koostada reaalselt ajaliselt tehtavaid kavasid, mis toetavad Sinu igapäeva hobisi – olgu see jooksmine, aiatööd, reketialad, pallimängud jne.